Valitsus kinnitas eelmisel nädalal haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mille järgi viiakse ühinemised lõpuni 12 varem tehtud ettepaneku järgi. Kuuest ühinemisettepanekust loobuti ja neli ettepanekut saadeti piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks.
Lahenduse sai ka kõige rohkem Ida-Virumaal kirgi kütnud Alutaguse valla küsimus. Suure Alutaguse valla asemel ühendatakse nüüd eraldi Kohtla, Kohtla-Nõm-me ja Toila vald ning Alutaguse valla alla jäävad Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna ning Illuka vald. Pika aja jooksul valitsuses, fraktsioonides ning riigikogu saalis kestnud Alutaguse valla teemaliste arutelude ja vaidluste lõpptulemus on just see, mida kohalikud inimesed ja omavalitsuste juhid on tegelikult enamasti soovinud. Omades oma esialgset strateegilist visiooni, kuid hiljem analüüsides ja kaaludes uuesti ja põhjalikult kõiki argumente värskelt valitud riigihaldusministri Jaak Aabi eestvedamisel, tuli valitsus kohalikele inimestele vastu ja langetas ühinevatele valdadele meelepärasema otsuse.
Kogu protsessi juures on kõige kummastavam olnud see, kuidas meedia alustas kohe laiapõhjalist kriitikat nii eelmise riigihalduse ministri Mihhail Korbi kui valitsusjuhi Jüri Ratase kohta, tuues välja, kuidas riigipoolne ettepanek ühendada omavahel Toila ja Alutaguse piirkond on vaid poliitiline otsus ja soov kinnitada ühe perekonna võimu Ida-Vi-rumaal. Pigem on Keskerakonna juhitud valitsus, kuhu kuuluvad ka IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, teinud palju samme selleks, et eelmise valitsuse alustatud haldusreformile ka reaalne sisu anda. Seda näitavad ka üle Eesti omavalitsustele tehtud erisused, kuidas riik soovib näha eelkõige tugevaid ja jätkusuutlikke omavalitsusi, kus inimestel on hea elada.
Üks hiidvalla loomise ettepaneku põhjus oli rahandusministeeriumi ettepanek liita omavahel kaks omavalitsust, kes 2016. aasta lõpuks ei suutnud täita etteantud 5000 elaniku kriteeriumi, mille oli välja käinud eelmine valitsus. Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila valla liitumisel tekkiva Toila valla rahvaarv oli 4849 inimest ning ülejäänud Alutaguse valla alla koonduvate omavalitsuste rahva koguarv oli 3968, mis põhjustas olukorra, kus liitumisettepanekuid tuli teha. Tuletan meelde, et tegemist oli ettepanekuga, mitte kindla otsusega.
Selles küsimuses kiirustas meedia liialt omapoolsete järelduste tegemisega ning lõi mulje, nagu oleks puhtalt rahandusministeeriumi ettepaneku alusel juba kinnitatud, et kaheksa valda omavahel liidetakse ja jutul lõpp. Tegelikkuses aga arutelu ja kaalumine, kas selline liitmine on mõistlik, alles käis.
Olen riigikogu Ida-Vi-rumaa toetusgrupi nimel suhelnud ka Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) juhatuse esimehe ja tegevdirektoriga, kes pole samuti toetanud suure Alutaguse valla loomist. Edastasime kohtumiselt IVOLiga saadud mõtted valitsusele, kes sai otsust tehes ka nende seisukohale tugineda. Väga hästi oldi kursis teemaga, et suure Alutaguse valla sundliitmise vastu on kõik asjasse segatud omavalitsused, vastuseis omavalitsustes ulatus koguni 97-98 protsendini, mis oli kindlasti häirekell otsusetegijatele.
Peaminister Jüri Ratas on öelnud oma sõnavõttudes, et rahva tahtest ei saa kindlasti üle sõita, kuid tuleb meeles pidada, et rahva arvamus ei ole kahtlemata ainus aspekt kogu protsessi juures, vaid tuleb kaaluda kõiki aspekte. Alutaguse ja Toila piirkonna liitmise küsimuse juures oli valitsusel võimalik kohalikele inimestele vastu tulla ning nii loobuti ühinemisettepanekutest.
Suure omavalitsuse idee poolt oli algul tegelikult ka Toila vallavolikogu esimees Roland Peets, kes on algusest peale pooldanud võimalikult suurt omavalitsust ning kes juba eelmisel aastal kutsus ühinemisläbirääkimiste laua taha ka Jõhvi, Mäetaguse ja Illuka valla. Küll aga hakkas kogu plaan suurest omavalitsusest lagunema hetkel, kui Jõhvi vald oli loobunud edaspidistest ühinemisläbirääkimistest ja otsustas jääda iseseisvaks omavalitsuseks muutmata piiridega.
Iga vastsündinud loom vajab tugevat südant, milleks võiks saada suure Alutaguse valla jaoks just Jõhvi vald − keskusena. See olukord tekitas mõningal määral segadust nii maakonnas kui ka valitsuses haldusreformi läbiviimise küsimuses. Õnneks demokraatlikus riigis on kõigil õigus avaldada oma arvamust ühes või teises küsimuses ja seda on teinud kohalikud inimesed, omavalitsuste juhid, IVOLi juhtkond, meedia ning nii koalitsiooni kui ka opositsiooni kuuluvad poliitikud riigikogu Ida-Virumaa toetusrühmas, mis aitas valitsusel kujundada lõplikku otsust.
Vabariigi valitsuse istungil võeti vastu igati loogilised otsused Ida-Virumaa omavalitsusi puudutavates küsimustes, lähtudes praegusest olukorrast maakonnas, mis ei tähenda, et tulevikus me ei peaks olukorda uuesti üle vaatama.
Üks hiidvalla loomise ettepaneku põhjus oli rahandusministeeriumi ettepanek liita omavahel kaks omavalitsust, kes 2016. aasta lõpuks ei suutnud täita etteantud 5000 elaniku kriteeriumi.
Autor: Dmitri Dmitrijev, Riigikogu liige, Keskerakond
Pilt: http://www.alutagusevald.ee/
Allikas: Põhjarannik https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2017/06/22/7.3