Koalitsioon peaks suunama fookuse Ida-Virumaale töökohti säilitavate ja juurde toovate projektide edusse. Loogika on lihtne: töökohad annavad inimestele stabiilsuse ning stabiilsus garanteerib julgeoleku, kirjutab Dmitri Dmitrijev
Värsket koalitsioonilepingut ning seda saatvaid hinnanguid kuuldes ja lugedes tuleb tunnustada koalitsiooni moodustanud erakondade osavust mustkunstnike ja illusionistidena. Samal ajal kui ühiskonna tähelepanu hajutati valimiste eel lubadustega suuremast julgeolekust, palkade kasvust ja maksusüsteemi stabiilsusest, trikitati koalitsioonileppega inimestele maksutõusud, seati mitmed majandusharud löögi alla ning tekitati ebakindlus tulevikus hakkamasaamise pärast.
Seetõttu pole suur üllatus, et valmivast koalitsioonileppest tilkhaaval laekunud sõnumid tekitasid tõenäoliselt kõige enam ebakindlust just Ida-Virumaal elavates ja töötavates inimestes. Juba enne kolmikliidu leppe avalikustamist said siinse piirkonna inimesed sõnumi, et uutele põlevkivikaevandustele enam rohelist tuld ei anta ning sellega tõmmatakse kriips peale väga suurele hulgale töökohtadele. Rääkimata sellega kaasnevast negatiivsest mõjust põlevkivisektoris töötavate inimeste lähedastele.
Segased sõnumid
Võib vaid loota, et sellist järsku kannapööret põlevkivi kaevandamise osas siiski ei tehta. Kahju on aga juba tuntav. Näiteks algasid põlevkivivaldkonnaga seotud ettevõtetes hiljuti enamik töövestlusi kuuldavasti küsimusega, et kas te ikka ka paari aasta pärast olete võimelised veel tööd pakkuma. See näitab, et segadust on tekkinud segastest sõnumitest palju ning taaskord on Ida-Virumaal elavatesse inimestesse sisendatud täiendav annus ebakindlust.
Aidanud ei ole seegi, et siiani pole lõpuni selge, mida koalitsioonipartnerid on põlevkiviga seoses üldse otsustanud. Kuigi leppes seisab, et uusi põlevkivikaevandusi enam avada ei plaanita, siis ajakirjandusele antud kommentaarides on jäetud juba kaeveloa saanud kaevanduste rajamisele uks lahtiseks. Täie veendumusega seda aga öelda ei oska, sest keegi uuest valitsusest ei ole julgenud seda Ida-Virumaa inimestele selgitama tulla.
Täiendavalt on koalitsioonilepingus põlevkivi puhul mainitud, et põlevkivi kaevandamine eraldatakse Eesti Energiast ja põlevkivi kõikidele turuosalistele müümiseks luuakse eraldi äriühing. Kuna ka selle otsuse puhul ei ole tegelikult seni silpigi lisaselgitusi tulnud, siis jääb kogu ettevõtmine, mis on sellega mõeldud, mis ajaperspektiivis kavandatakse ellu viia ning mis tingimustel, sügavalt arusaamatuks.
Ida-Virumaa ja siin elavate inimeste sotsiaalmajandusliku heaolu jaoks on põlevkivisektor olulise tähtsusega ning peab vaid lootma, et kõik muudatused seetõttu ka hästi läbi analüüsitakse ning mõeldakse.
Ei maksa arvata, et inimeste majanduslikku julgeolekut ohustades on seda võimalik ühe Tallinnast Ida-Virumaale lähetatava kolmikliidu poliitika apologeediga leevendada. Saab ainult oletada, mida valitsuse esindaja määramine Ida-Virumaale võiks juurde anda. Kas tema põhiülesanne saab siinse piirkonna inimeste meelsusest kokkuvõtete tegemine või on tal ka vahendeid päriselt Ida-Virumaa arengu kiirendamisel? See jääb veel vastuseid ootama.
Igal juhul peab uus valitsus otsima tähelepanelikult võimalusi kujundamaks ümber Ida-Virumaa tööstuse siirdeks mõeldud õiglase ülemineku fondi tingimusi. Kuigi Euroopa Liidu moto rohepöördest enim mõjutatud piirkondade toetamisel on olnud, et kedagi ei jäeta maha, siis on selge, et õiglase ülemineku fondist Ida-Virumaa tööstuse tulemuslikuks rohepööramiseks ei piisa.
See fond on mõeldud alternatiivsete töökohtade loomiseks, kuid selle ajaline piirang (toetus peab olema realiseeritud hiljemalt 2026. aasta aprilli lõpuks) ning toetuste rahaline piir (12-15 miljonit eurot) on pigem väikeste ja keskmiste projektide jaoks. Ehk siis ainult sellega ei ole võimalik luua täiemahulist alternatiivi põlevkivisektorile, kus on ca 5700 töökohta.
Lisaks on oluline valitsusel hoida meeles lihtsat tõde, mis meile energiakriisis väga valusasti siiamaani tunda annab: toimivaid tehnoloogiaid ei tohi sulgeda enne, kui uus on valmis.
Oleks siiski ebaõiglane, kui ei mainiks koalitsioonileppes sisalduvaid mõtteid, millest kinnipidamisel võiks olla Ida-Virumaa piirkonnale ja siin elavatele inimestele positiivne majanduslik mõju. Kui värske kolmikliit täidaks lubadust väärindada kodumaist puitu maksimaalselt ja suurema lisandväärtuse saamiseks arendada puidukeemiat, siis see oleks tõenäoliselt ka üks väheseid reaalselt positiivset majanduslikku mõju omavaid meetmeid Ida-Virumaa jaoks.
Töökohad loovad stabiilsuse
Sellest koalitsioonilepingu hoiakust lähtuvalt oleks igati uue valitsuse ootustele vastav näiteks praegu keskkonnamõju strateegilist hindamist läbiv VKG biotoodete tootmiskompleks. Selle valmimise positiivne mõju kohalikule hõivele oleks umbes 250 otsest ning tuhat kaudset töökohta. Oma olemuselt sobiks see projekt ka õiglase ülemineku fondist toetamiseks, aga paraku seatud ajaline piirang ei võimalda arendajal seda taotleda. Kui see fond oleks paindlikum, siis jõuaks piirkonda tingimata ka rohkem uusi töökohti loovaid suuremahulisi roheprojekte.
Kuigi koalitsioonileppe ja sellega eelnenud valimistega korraldati Ida-Virumaa inimestele korralik silmamoondus, siis värskete koalitsioonipartnerite hea tahte olemasolul ei ole asi sugugi lootusetu. Tarvis on vaid suunata oma fookus Ida-Virumaale töökohti säilitavate ja juurde toovate projektide edusse. Loogika on lihtne: töökohad annavad inimestele stabiilsuse ning stabiilsus garanteerib julgeoleku.
Uus valitsus võiks seetõttu Ida-Virumaale ja siin elavatele inimestele hakata saatma segadust tekitavate uudiste asemel konstruktiivseid ja positiivseid sõnumeid. Muudatused on rasked, aga vajalikud. Inimesed ja kohalik ettevõtlusvõrgustik saavad sellest aru ning ootavad reaalset poliitilist tahet ja tuge piirkonna arendamisel.
Allikas: ERR
Pilt: Priit Mürk/ERR