Vabaühendused saavad vunki juurde

Kodanikuühiskonna ümarlaual arutati, kuidas riik, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused võiksid üheskoos arendada maakonda.
“Ida-Virumaa probleem on, et meie vabaühenduste aktiivsus on madalam kui mujal Eestis. Ka eesti- ja venekeelse kogukonna koostöö võiks olla tihedam ning inforuum ühtlasem,” arvas riigikogu liige Dmitri Dmitrijev.

Tase peaks paranema

Üks ümarlaua kokkukutsujatest, Sillamäe lastekaitse ühingu programmide ja koostöö juht Vassili Golikov leidis, et kohalikud omavalitsused võiksid delegeerida rohkem avalikke teenuseid. “Miks kohalikud omavalitsused ei võimalda vabaühendustel arendada kvaliteetseid teenuseid? Kas see on seotud raha või kompetentsete vabaühenduste puudumisega?”
Rahas ei ole küsimus, arvas Dmitrijev, kes oli enne riigikokku minekut Kiviõli linnapea. “Omavalitsusel pole vahet, kas vajalikku teenust osutab vabaühendus, sihtasutus või aktsiaselts. Tähtis on, et teenuse kvaliteet vastaks nõuetele. Praegu on enamik vabaühendusi kas kultuuri- ja spordiseltsid või esindavad rahvusvähemusi, aga tahaks rohkem näha ühendusi, kes suudaksid pakkuda teenuseid sotsiaalja tervishoiusfääris. Meie vabaühenduste tase ja kvaliteet võiksid olla kõrgemad,” hindas poliitik.
Eri rahvuste ühenduse Maikelluke-Landõs juht Ester Repson leidis, et üks sotsiaalvaldkond, kus vabaühendused võiksid rohkem panustada, on koduhooldus. “Näen statistikaametis töötades ja uuringuid tehes, et meil on puudu tugiteenustest omastehooldajatele, kellel pole ühtegi puhkepäeva aastas. Keegi võiks neile ajutist puhkust pakkuda.”

Uusi sotsiaalteenuseid vajab ka töötukassa. Näiteks on töövõimereformi tõttu vajadus kaitstud töö keskuste järele.
“Töötukassa soovib kohapeal osta teenuseid eelkõige Ida-Viru organisatsioonide käest. Seetõttu olen rääkinud paljudele vabaühenduste juhtidele, et nad arendaksid teenuseid, mida meil on vaja,” kinnitas töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk. “Vabaühenduste liidreid tuleb arendada ja innustada, et nad vaataksid laiemalt ja kaugemale. Praegu keeb igaüks rohkem oma supis,” lisas ta.
Vabaühenduste võimekuse tõstmist on mitu aastat toetanud kodanikuühiskonna sihtkapital. Arenguhüppe taotlusvoorud ootavad ka tuleval aastal vabaühenduste projekte. Ühe projekti jaoks saab küsida maksimaalselt 9000 -12 000 eurot, sõltuvalt sellest, kas tegutsetakse piirkondlikult või üle riigi.
Kodanikuühiskonna sihtkapitali toetusprogrammide juht Mari-Liis Dolenko kinnitas, et Ida-Virumaalt on projektid alati väga oodatud. “Avalike teenuste delegeerimises on üle Eesti palju häid näiteid, aga Ida-Virumaal ei lähe see hästi käima. Tahet justkui oleks, aga ühendused ei jõua kompetentsis järele.”

Tugevate ühendustega arvestatakse

Dmitri Dmitrijev tõi edulugudena välja vabatahtliku pääste ja merepääste. “See on hea näide, kuidas kodanikuühendused on tulnud riigile appi ja nendega arvestatakse.”
Sama meelt oli Ida-Viru maasekretär Eve East. Ta tõi näiteks maakonna siseturvalisuse nõukogu, kus lisaks kõikidele jõustruktuuridele on esindatud mitmesugused vabaühendused. Easti sõnul on oluline, et riik on tulnud appi vabaühenduste tegevuse rahastamisel. Just täna lõpeb taotluste vastuvõtt kogukondliku turvalisuse maakondlikus toetusvoorus. Selle raames toetatakse kuni 3500 euroga algatusi, mis aitavad luua turvalisemat elukeskkonda.  “Ühed vabaühendused on sellised, kes teevad tegevusi endale ja oma sõpruskonnale. Teised on valmis osutama teenuseid riigile ja omavalitsustele. Neile oleks vaja suunamist ja rahastamist,” leidis East.

Samal ajal kui Jõhvis toimus kodanikuühiskonna foorum, pidas TÜ Narva kolledžis kõne vabariigi president Kersti Kaljulaid. Ta arvas, et pärast riigireformi saavad kohalikud seltsingud senisest palju suurema rolli avalike teenuste osutamisel. “Muidugi, seda toimub ju ka praegu − mõne aasta taguse uuringu põhjal teeb vähemalt mõne avaliku teenuse osutamisel vabaühendustega koostööd 2/3 meie linnadest valdadest. Seni küll toimib see koostöö rohkem nii-öelda pehmetes valdkondades: kultuur, sport, vaba aeg. Tundlikumates sotsiaalvaldkonna küsimustes on kasvuruumi hea ja usaldava koostöö tekkimiseks palju rohkem,” tõdes Kaljulaid.
Presidendi hinnangul on kodanikuühenduste kaasamine oluline, sest vabakond on tundlikum märkaja, kiirem reageerija ja tihtipeale suurem asjatundja. “Nii saame kohaliku avaliku teenuse paremaks.”

Allikas: Põhjarannik https://dea.digar.ee/article/pohjarannik/2016/11/01/6.9