Eesti Panga värskete andmete kohaselt tugevnes meie majandus möödunud aastal oluliselt, tootmismahud suurenesid peaaegu kõikides sektorites. Sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas möödunud aastaga võrreldes 4 protsenti.
Mitmesugused Eesti elanikkonna heaolu-uuringud näitavad kahjuks, et vaatamata riigi edusammudele finants- ja majandusvaldkonnas ning rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil, pole see edu paljude inimesteni − kui mitte enamikuni − lihtsalt jõudnud. Nendele on tegemist lihtsalt arvudega, mis nende rahakoti paksuses või pangaarve suuruses mitte kuidagi ei kajastu.
Eesti vaesed pered kulutavad 40 protsenti oma sissetulekust toidule, 25 protsenti läheb kommunaalmakseteks. Harju maakond on õigupoolest ainus, kus inimesed saavad palka üle riigi keskmise, ning ainus, kus SKT ühe elaniku kohta ületab Eesti keskmist. Seda seepärast, et sinna on koondunud ligikaudu 60 protsenti kõikidest aktiivselt tegutsevatest Eesti ettevõtetest ning seal luuakse kaks kolmandikku Eesti ekspordimahtudest.
Eesti vaesed pered kulutavad 40 protsenti oma sissetulekust toidule, 25 protsenti läheb kommunaalmakseteks. Harju maakond on õigupoolest ainus, kus inimesed saavad palka üle riigi keskmise, ning ainus, kus SKT ühe elaniku kohta ületab Eesti keskmist. Seda seepärast, et sinna on koondunud ligikaudu 60 protsenti kõikidest aktiivselt tegutsevatest Eesti ettevõtetest ning seal luuakse kaks kolmandikku Eesti ekspordimahtudest.
Valitsuse vahetus on kaasa toonud mitmeid muutusi. Olen nõus, et mingitest globaalsetest muutustest ühe aasta plaanis rääkida ei saa. Kas või sel lihtsal põhjusel, et Keskerakonna juhitaval uuel valitsusel olid käed seotud, kuna 2017. aasta eelarvet koostasid veel reformierakondlased. Sellest hoolimata õnnestus meil ära hoida diislikütuse aktsiisi tõus ja majutusteenuste käibemaksu tõus.
Muidugi on meil veel, mille kallal tööd teha, kuid olen kindel, et tänu valitsuse rakendatavatele meetmetele hakkab Eesti elanike heaolu juba uuest aastast paranema. Näiteks tänu tulumaksuvaba miinimumi tõstmisele 500 eurole. Sellest võidab suur osa riigi elanikest, täpsemalt öeldes hakkab ligi 600 000 maksumaksjale kuus 64 euro võrra rohkem raha kätte jääma.
Üpris ootamatu on, et pensionäride heaolu vastu on hakanud maksureformi valguses ühtäkki huvi tundma reformierakondlased, kes on seda elanike rühma seni aastate viisi ignoreerinud. Ent arvestades, et Eestis elab 373 000 pensionäri, siis 93 protsenti neist sellest vaid võidab. Milles siis solidaarsuspõhimõte seisneb? Nimetatud juhul, kui me räägime ainult pensionäridest, siis ülejäänud 7 protsenti ehk 23 000 eakat inimest, kes saavad nii pensioni kui ka töötasu, “kaotavad” olenevalt igakuisest kogusissetulekust kuni 83 eurot. Seejuures langeb maksimaalne panus nende 7000 inimese õlule, kelle igakuine sissetulek ületab 2100 eurot.
Maksu- ja tolliameti esialgsetel andmetel kasvasid 58 protsendi pensionäride sissetulekud tänu reformile juba jaanuaris; 25 protsenti sai pensioni endises mahus ning 17 protsendil pension vähenes. Seejuures, kui vaadata üldises plaanis, siis isegi need 17 protsenti inimestest võitsid tänu palkade üldisele kasvule. Pensionide vähenemine nende puhul on tingitud sellest, et tulumaksuvaba miinimumi arvestati neil töötasu pealt. Kui seda arvestataks pensioni pealt − mis oleks ka loogilisem −, siis pensionid muidugi ei väheneks. Kuid ma ei arva, et see on kõrge hind selle eest, et lõhe rikaste ja vaeste vahel, mida reformarid 17 aastat järjepanu kultiveerisid, on meie riigis lõpuks vähenenud. Ma näen ja kuulen sageli süüdistusi Keskerakonna aadressil just nimelt tulumaksuvaba miinimumi tõstmise pärast. Kuid see on normaalne, kuna seni pole inimesed sellest sammust kasu saanud. Kuid juba veebruaris hakkab uus süsteem tööle ning inimesed saavad oma lisaraha kätte.
Peale selle kasvas uuest aastast ka miinimumpalk 500 euroni ning esimest korda ei võeta sellelt summalt mingeid makse. Kas see siis polegi abi madalapalgalistele töölistele? 2017. aastal aset leidnud majanduskasv kajastab eelkõige seda, et Eesti ettevõtetel on asjad hakanud lõpuks mäkke minema. Ent milline oli 2017. majandusaasta tavalise töörügaja seisukohast? Palgakasv jäi 7 protsendi tasemele. See on muidugi väike protsent, ent kui vaadata arve, millega töötavad statistikud, siis on pilt üsna rõõmustav. Mediaanpalk ületas 2017. aastal 900 eurot, keskmine palk aga 1200 eurot.
Vastuvõetud otsustega, mille eesotsas on seisnud solidaarsuse ja õigluse põhimõte, on meil õnnestunud oma rikaste naabrite tasemele veidi lähemale jõuda. Seda kinnitab ka see, et üha rohkem meie kaasmaalasi, kes omal ajal läksid Soome paremat palka otsima, on hakanud kodumaale naasma ja annavad oma panuse Eesti majanduse arengusse. Tänu sellele on hakanud paranema ka demograafilised näitajad: Eesti elanikkond hakkab küll aeglaselt, ent siiski kasvama. Ning kui rääkida Euroopa teemal, siis tööhõive näitajatelt on Eesti kindlalt jõudnud ELi esiriikide sekka. Tööga oli hõivatud 68,3% Eesti töövõimelisest elanikkonnast − see on tänapäeva Eesti ajaloo kõrgeim näitaja.
Tahaksin, et seda majanduses täheldatavat positiivset dünaamikat saaksid enda peal tunda kõik Eesti elanikud, olenemata sellest, millises regioonis nad asuvad ning kas nad elavad linnas või maal. Alles siis, kui see positiivne efekt kajastub iga meie riigi elaniku rahakotis, saame me rääkida riigi tehtavatest edusammudest.
Pilt: Ilmar Sabas
Allikas: https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pohjarannik20180112.2.6.3 Lh.2