Looduskaitseseaduse muutmisega luuakse uus rahvuspark – Alutaguse rahvuspark Ida-Eesti tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning kultuuripärandi kaitseks. Loodav rahvuspark paikneb Ida-Viru maakonnas, Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi ja Toila valdade territooriumil.
Rahvuspark luuakse olemasolevate kaitstavate loodusobjektide baasil. Alutaguse loodavasse rahvusparki kuuluvad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitsealad, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitsealad, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa kaitseala. Kavandatava rahvuspargi pindala on 43 568 hektarit, kogu ala on täna juba kaitse all, piirangute ulatus rahvuspargi loomisega ei kasva.
Loodavast rahvuspargist moodustab riigimaa 42 627 hektarit ning eramaa 910 hektarit.

Rahvuspargi loomisega tekitatakse piirkonda ühtne loodus- ja pärandkultuuri kompleks, mis seob tervikuks praegused kaitsealad sealsete väärtustega. Kavandatav rahvuspark koosneb mitmetest lahustükkidest – olemasolevate kaitsealade vahele jäävaid piirkondi ei liideta loodava rahvuspargiga, olemasolev valim hõlmab juba täna piirkonna looduse iseloomulikuimad ja näitlikuimad osad.
Piirkonna kaitsealade külastatavus on ka täna suur (eriti nt Kurtna järvede, Smolnitsa, Selisoo, Muraka ja Agusalu piirkonnas). Rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud märk suurendab ala külastatavust ja tuntust nii sisemaiselt kui rahvusvaheliselt veelgi, omades seeläbi positiivset mõju piirkonnale tervikuna.