Eesti riik on nii tugev, kui tugev on selle kõige väiksem omavalitsus! Just kohalike omavalitsuste tugevdamist rõhutan iga kord, kui arutatakse riiklikku regionaalset poliitikat. Üldise kohalike omavalitsuste finantsbaasi parandamise kõrval seadsin veel oma isiklikuks prioriteediks riigi rahastatud Ida-Virumaa programmi ning soovi suunata Kirde-Eesti omavalitsustele rohkem raha põlevkivisektori makstud keskkonnatasudest. Riigikogu XIII koosseisus lõime selle jaoks parlamendiliikmetega Ida-Virumaa toetusrühma, mille eestvedajaks olen ka täna uues XIV Riigikogu koosseisus.
Viimasel ajal luubi all olnud koalitsiooniläbirääkimised ja sõlmitud koalitsioonileping pakuvad tegelikult nii suurtele kui ka väikestele omavalitsustele head tuge. Samal ajal, kui riik plaanib liikuda edasi haldusjaotuse ja haldusüksuste staatuse korrastamisega, toetatakse kohalike omavalitsuste ühistegevuse võimekuse tugevdamist maakonna ulatusega
ülesannete ühiseks täitmiseks ja arengu kavandamiseks. Koalitsioonileping pakub ühelt poolt suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ning lisaks sellele motiveerida kohalikke omavalitsusi soosima ettevõtlust, korrastades seadusandlust ning lihtsustades ettevõtluse edendamiseks vajaliku maa üleandmist kohalikele omavalitsustele. Keskkonnatasude seaduse muutmine eelmise koosseisu poolt annab kohalikele omavalitsustele lisaraha riigieelarvest tagastatavate keskkonnatasude näol. Kõige rohkem võidavad seaduse muutmisest Ida-Virumaa omavalitsused, mille territooriumil asuvad suured kaevandused, karjäärid, õlitehased ning muud energeetika ja põlevkivisektori tootmisvõimsused, mis avaldasid ja avaldavad suurt mõju keskkonnale ning kohalike elanike tervisele. Samas, 1. jaanuarist 2020 jõustuv säte ei anna veel piisavat kompensatsiooni, et tasakaalustada Kirde-Eesti keskkonnale ja seega ka kohalikele elanikele pandud koormust.
Keskmõte: Koalitsioonileping pakub ühelt poolt suurendada omavalitsuste eelarvelist iseseisvust ning lisaks sellele motiveerida kohalikke omavalitsusi soosima ettevõtlust.
Tähtsaks momendiks koalitsioonilepingus on ka ettepanek suurendada investeeringutoetusi ning eluasemelaenude ja ettevõtete investeeringulaenude käendamist maapiirkondades. Viimastel aastatel on paljudel investoritel, kes on soovinud laiendada oma äri piirkondadesse, kus kinnisvaraturu aktiivsus on madal ning hinnad maas, tekkinud probleeme laenurahaga. Niinimetatud turutõrke pärast ei soovinud pangad anda laenu samadel tingimustel, nagu seda saaks analoogse projekti jaoks nt Harjumaal või Tartumaal. Selle küsimusega oleme ka Riigikogu rahanduskomisjonis tegelnud ning koostöös Pangaliiduga püütakse sellele lahendust leida. Riiklik lisagarantii on üks võimalus, kuidas olukorda parandada, et investorid oleksid huvitatud oma äride laiendamisest ka teistesse piirkondadesse, mis automaatselt tähendab ka töökohtade loomist. Lisaks viiakse vastavalt koalitsioonilepingule Tallinnast igasse maakonnakeskusesse üks riigiasutus või riigile kuuluv ettevõte. Eesmärgiks on viia nelja aastaga 1000 täiendavat töökohta Tallinnast välja. Kõik need meetmed peaksid mõnel määral peatama inimeste äravoolu regioonidest.
Regionaalarengu toeks on plaan parandada ühendusi erinevate piirkondade vahel. Põhimaanteed (Tallinn–Tartu, Tallinn–Narva, Tallinn–Pärnu) ehitatakse välja neljarealiseks, vajadusel võetakse selle jaoks ka laenu. Arendatakse mugavaid ja kiireid rongiühendusi pealinnast Paldiski, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rohuküla, Koidula ja Valga suunal ning seotakse need paremini teiste liikumisviisidega. Kõike seda on hädasti vaja eelkõige selleks, et ka maapiirkondades ning Tallinnast kaugemates regioonides elu õitseks ja areneks.
Eesti riik on nii tugev, kui tugev on selle kõige väiksem omavalitsus!
Allikas: www.kesknadal.ee
Pilt: Wikipeedia