Debatt maakonna transpordiühenduste üle näitas, et kõik erakonnad pooldavad kas ühe või kahe sõidurea juurdeehitamist Narvani, samuti kiiremat rongiühendust pea- ja piirilinna vahel.
Kui uskuda Ida-Virumaalt riigikokku pürgivaid poliitikuid, saab üle kümne aasta päevakorral olnud, kuid pidevalt edasi lükkunud Jõhvi ja Narva vahelise kurvilise maanteelõigu neljarealiseks ehitamine lähiaastail teoks. Vähemalt selline sõnum jäi kõlama Ida-Viru strateegiapäeval peetud debatis “Ida-Viru maakond: tupiktee või keskus?”
Riigikogu liige Dmitri Dmitrijev rääkis, et Keskerakond on lubanud kiirendada neljarealise tee ehitust, olles valmis kasutama laenuraha. Tema erakonnakaaslasest majandus- ja taristuminister Kadri Simson on Põhjarannikule öelnud, et neljarealine maantee Narvani tuleb orienteerivalt 2025. aastaks.
“Otsus tuleb pärast valimisi, sest vajalik on ka rahaline kokkulepe,” rääkis Simson, selgitades, et otsuste tegemisest kuni neljarealise maantee valmimiseni läheb umbes kuus aastat, mis kulub maade omandamisele, tee projekteerimisele, hankele ja ehitusele.
“Kui räägime transporditaristu arendamisest, siis paistab, et vahet pole, kes järgmise valitsuse moodustavad − mõtted ja plaanid on samasugused. Küsimus on, kas need jõuavad ka koalitsioonileppesse,” kommenteeris Ida-Virumaa omavalitsusliidu arendusspetsialist Hardi Murula. “Mingil hetkel peaksime tegema valiku, kas eelisarendada maanteed või raudteed, kui tahame tunniga Narvast Tallinna saada,” lisas ta.
Hiljuti heakskiidetud Ida-Virumaa arengustrateegia 2019-2030+ tegevuskava näeb ette lobitööd, et kiirendada Tallinna-Narva maantee neljarealiseks ehitamist, aga ka Tallinna-Narva-Peterburi rongiliikluse arendamist väljavaatega selle elektrifitseerimiseks, liikluse tihendamiseks ja kiiruse tõstmiseks.
Kui praegu sõidab rongiga Jõhvist Tallinna Ülemiste jaama tund ja 35 minutit, siis tulevikus peaks ajakulu vähenema 45 minutile ning Narvast Tallinna kestaks rongisõit tund aega. Jõhvist Peterburi peaks aga rongiga saama praeguse kuue tunni asemel poole lühema ajaga. Samuti kajastub maakonna arengustrateegias laevaliikluse taastamine Sillamäe ja Kotka vahel.
“Meie eesmärk on, et aastaks 2030 oleksime osa Soome lahe kiiresti arenevast majanduspiirkonnast. Selleks on vaja kiiremaid ühendusi nii Tallinna, Peterburi kui Soomega,” kinnitas Murula
Pilt: Matti Kämärä / Põhjarannik
Allikas: Põhjarannik (täisversioon)