Riigikogus peetud „Spordipoliitika põhialuste aastani 2030“ täitmise arutelul, ütles Keskfraktsiooni kuuluv Dmitri Dmitrijev, et eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu peab aastaks 2030 olema põhjamaade tasemel.
„Viimaste aastate statistika näitab, et Eesti inimeste liikumisharjumusi iseloomustavad üldised näitajad on paranemas. Spordiklubide- ja organisatsioonide arv on aasta-aastalt kasvamas, liikumisharrastustega tegelemine on inimeste seas populaarne ning pidevalt rajatakse uusi spordihooneid ja vanematele spordibaasidele antakse uus elu,“ sõnas Dmitri Dmitrijev, lisades, et väga suure panuse on andnud kohalikud omavalitsused, sest spordile tehtud kulutustest 71% moodustasid investeeringud ja halduskulud.
Poliitiku sõnul on sportlikele eluviisidele aidanud kindlasti kaasa töötajate sportimiskulude hüvitamise soodustamine, kuid suureks murekohaks on kujunenud Eesti laste vähene liikumine. „Tallinna Ülikooli terviseteadlaste värske uuringu kohaselt paistab rahva üldise liikumisharjumiste kasvu kõrval silma laste vähene liikumine. Kui vangidel on iga päev võimalus tund aega õues liikuda, siis Eesti koolilastest liigub nii palju värskes õhus vaid kümnendik. Keskkoolis langeb aga poiste ja tüdrukute kehaline aktiivsus drastiliselt ning põhjuseks võib pidada nutisõltuvust,“ tõdes Dmitrijev.
„President Kersti Kaljulaid rääkis Eesti Spordi Kongressil samuti riigi rollist liikumisharjumuse loomisel ja tõi näiteks Islandi, kus rahvaarvu väiksuse tõttu loeb iga laps ja kõiki arendatakse selliselt, et kellegi liikumise ja spordihuvi kaduma ei läheks. Lisaks on omavalitsused leidnud töötava mudeli, kus ükski sisehall ega spordiväljak ei ole võistlustest vabal ajal lastele suletud,“ ütles Dmitrijev.
Riigikogu Ida-Virumaa toetusrühma esimehe sõnul on tänane valitsuskoalitsioon astunud siiski olulisi samme noorte huvihariduse ja huvitegevuse arendamisel. „Möödunud aasta septembris rakendus noorte huvitegevuse toetussüsteem. Näiteks Lüganuse vallas said noored võimaluse harrastada tasuta mäesuusatamist Kiviõli Seiklusturismikeskuses ning kohalik jalgpalliklubi avas erivajadustega lastele trennirühma,“ tõi Dmitrijev positiivseid näiteid, avaldades lootust, et aastaks 2030 oleme kogu rahvana Põhjamaade tasemele jõudnud, nii nagu ka näeb ette riigi spordivaldkonda puudutav strateegia.
Pilt: Scanpix
Allikas: kesknädal.ee