Dmitri Dmitrijev: Laseme Ida-Virumaa inimestest tühjaks joosta?

Ida-Virumaa areng ähvardab seiskuda ja maakond inimestest tühjaks joosta, kui riik midagi ette ei võta. Seni on valitsus tegelenud rohkem tule kustutamisega, kuid maakonna pikaajalisemat toimetulekut ei ole riik oma mureks pidanud.

Aja jooksul on Ida-Virumaa teistest maakondadest maha jäänud ning inimesed kipuvad maakonnast lahkuma. Kurb statistika näitab, et rahvaloenduste vahelisel perioodil kaotas Ida-Virumaa 17 protsenti rahvastikust ning järgmise 25 aasta jooksul kahaneb rahvastiku arv statistikaameti ennustuse järgi veel 27 protsenti.

Lahkumise peamised põhjused on madalad palgad ja ebastabiilne elukeskkond. Eelmise aasta andmete põhjal edestas Ida-Virumaa 806 euro suuruse keskmise kuupalga poolest vaid Valgamaad. Arvestama aga peab, et maakonna keskmise palgataseme viivad üles kaevurite palgad ning nii suur keskmise palganumber on Ida-Virumaast rääkides kindlasti eksitav.

Lähtuvalt madalatest sissetulekutest ja suurest töötusest on Ida-Virumaa üks vaesemaid maakondi. Statistikaameti andmetel elab ligi kolmandik maakonna elanikest suhtelises vaesuses, eriti teravalt tulevad probleemid esile linnades.

Kuna tööd on vähe ja vaid pool tööealistest inimestest on (ametlikult) tööl, siis hoolimata erinevate ministrite optimistlikkusest mõjuvad teated Nitroferdi ja Eesti Energia sadade töökohtade koondamisest Ida-Viru olukorrale rängalt. Paljusid peresid mõjutab töö kaotus ning töötute arv maakonnas kasvab veelgi – kui juulis oli Ida-Virumaa töötuse määr (8,4%) jätkuvalt Eesti madalaim, siis aasta lõpuks on oodata määra suurenemist. Täiesti tõenäoline on, et kui valitsus ei rakenda kiiremas korras abistavaid meetmeid, on oht, et inimesed ei lähe enam kohaliku töötukassa uksele koputama, vaid otsivad tööd maakonnast väljaspool.

Mis saab turismist?

Enamik Ida-Virumaa töökohti paiknevad tööstuses, kuid veel mõnda aega tagasi oli jalgu alla saamas kohalik turismisektor. Maakonnas tegutseb aktiivselt turismiklaster, mis loob pidevalt positiivset imagot ja tutvustab maakonna omapära. Viimastel aastatel on sektori töö vilja kandnud ja inimeste huvi Ida-Virumaa vastu kasvas tublisti. Paraku avaldas oma negatiivset mõju halvenenud geopoliitiline olukord ja pärast seda on välisturistide arv hakanud vähenema.

Olen kindel, et ka valitsus andis turismiettevõtetele omalt poolt hoobi, kui tõstis majutusettevõtete käibemaksu seniselt 9 protsendilt 14 protsendile. Ida-Virumaal oleks kindlasti võinud kaaluda maksuerandeid, kuid Reformierakonna juhitav valitsus on need välistanud.

Ettevõtlusministri kohalt lahkunud Urve Palo toonitas arutelude käigus korduvalt, et majutusasutuste käibemaksu ei tohi tõsta. Eelmises valitsuses ei olnud sotsidel aga võimalik oma ettepanekuid läbi suruda ja seetõttu ei pane imestama, et pärast sotside puudlirolli kinnistamist otsustas Palo oma ameti sootuks maha panna.

Valitsus peaks endale selgeks tegema, et vaja on struktuurseid reforme, mille läbiviimist ei ole kohalikud omavalitsused paraku võimelised ise rahastama.

Kõige käegakatsutavam abi maakonnale tuleks keskkonnatasude õiglasemast jaotusest. Võrreldes tuludega, mis laekuvad Ida-Virumaa ettevõtetelt saastetasudena riigi rahakotti, saab maakond praegu tagasi vaid alla kümnendiku. Ida-Virumaa tööstus maksab kopsakaid keskkonnatasusid, kuid elanikud „saavad vastu” saaste ja tervisehäired, millega nad peavad omal kulul hakkama saama.

Saastatud tervis

Paar aastat tagasi tehtud Praxise põlevkivi kaevanduste ja tööstuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs soovitas Ida-Virumaale tagasi suunatavate keskkonnatasude osakaalu suurendada, kuid tänaseni ei ole olukord paranenud.

Maakonna üks olulisemaid küsimusi on endiselt õhu saastatus, mis värskete uuringutulemuste järgi mõjutab oluliselt Ida-Virumaa elanike tervist. Mitmete näitajate poolest on ida-virumaalaste tervis halvem kui teistel Eesti elanikel ja selle üheks tõenäolisemaks põhjuseks on põlevkivisektori mõju.

Terviseameti värskest uuringust selgus, et Ida-Virumaal sündinud lapse oodatav eluiga on endiselt pea viis aastat väiksem kui Tartus või Tallinnas sündinud lapsel. Samuti on Ida-Virumaa lastel on enam hingamiselundite haigusi ning suremus vereringeelundite haigustesse on Ida-Virumaal kõrgem kui mujal Eestis. Samal ajal on piirkonnas puudus meditsiinitöötajatest ning arstiabi kättesaadavus üha halveneb.

Ida-Virumaa probleemid ei lahene iseenesest, neile tuleb valitsuse tasandil tähelepanu pöörata, et tagada maakonnale pikaajaline areng. Kui jätkata senist tulekustutus-taktikat ja kõmistada trummi ainult siis, kui on vaja appikarjeid summutada, jätkab elukeskkond halvenemist ja probleemid ainult süvenevad.

Pilt: Postimees/Scanpix
Allikas: Eesti Päevaleht http://epl.delfi.ee/news/arvamus/dmitri-dmitrijev-laseme-ida-virumaa-inimestest-tuhjaks-joosta?id=72487027